Hellenic France Polsk Russian Italy Slovak Español Belarus

Esti Dutch English Deutch Dansk Soumi Norska Svenska
 














Salem, Stockholmi eeslinn, 9 detsember 2000. Kell on üle südaöö, kui üks välismaalaste jõuk hiilib ühe rootsi poisi selja taha, Säbytorgsvägeni bussipeatuse juures. Poiss on lühike, päris kõhna välimusega. Ta seisab peatuses ja ootab bussi, et sõita koju ühelt peolt.
- Kuradi rasist! karjub keegi jõugust poisi selja tagant. Keegi rootis tüdruk, pikkade blondide juustega karjub midagi võõra aksendiga.
- Kuradi rasist! Julged sa siin seista?! Kardad sa!?

Nädal enne insidenti käivitas meedia vihase kampaania mis oli suunatud otse rootsi patriootide vastu. Muuhulgas süüdistati patrioote ilma süütõenditeta ühe prantsuse, kuueaastase poisi mõrvas. Süüdistus tunnistati hiljem valeks.

- Pekske ta surnuks! karjub tüdruk oma vihastele sõpradele, kes juba kihelevad, et oma tulevast ohvrit tuuseldada. Jõuk teab, et attak inimese vastu kes arvatavasti on patrioot on rohkem lubatud kui kellegi teise vastu. Paar päeva enne süttis roheline tuluke kõige kõrgematelt organitelt. Rootsi peaminister Göran Persson kirjutas artikli ühes Rootsi suurimais päevalehtetes, et “Patrioodid tuleb ära koristada”. Välismaalaste jõuk teeb sellel ööl kõik, et peaministri sõnad täide viia.

Kui peksmine hakkab pihta, saab poiss aru, et ta on kaitsetu, tema üksinda ühe jõugu vastu mis on relvastatud puuplankude ja teiste relvasarnaste esemetega. Ta üritab ennast pasta, visates ennast möödasõitva auto kapotile. Ta hüüab juhile “Palun, aita mind!” lootes, et juht saab ta ohtlikust olukorrast päästa. Keegi jõugust hüüab midagi juhile, misjärel juht üritab poissi maha raputada sõites kiiresti edasi ja tagasi. Poiss hoiab surmahirmus kapotist kinni, kuni jõuk ta maha kisub. Juht sõidab minema ja peksmine jätkub.

Nüüd järgneb meeletu peksmine poisi pea ja keha vastu. Mõne aja pärast lamab poiss peaaegu meelemärkuseta tee kõrval asuvas tiigis. Keegi jõugust haarab seejärel kätte ühe ja poolemeetrise plangu ja hakkab poissi pähe taguma, niikaua kui üks möödaminev, noor neiu teda hüsteeriliselt palub järele jätta. Üks tüdrukutest kes võtab peksmisest osa karjub tüdrukule tagasi, et “Rasist on selle ära teeninud” ja see kes planku käes hoiab osutab selle neiu suunas, agresiivselt „märku andes“.

Nüüd jõuab üks jõugu liige tagasi oma vanema vennaga. Ta hakkab seejärel hüppama ohvri pea ja kaela peal. Vanem vend on tulnud kohale, et hoolt kanda selle „hirmsa rasisti“ eest, kes mõrvab “väikeseid lapsi” ja on oht “demokraatia” vastu ja ta tunneb kuidas viha tema sees keeb üle.
- Kaduge eest, mul on nuga! karjub poiss, tormates, nuga käes ja erutust täis, peaaegu meelemärkuseta poisi poole.

Teised jõugu liikmed taganevad Khaled Ohei eest, kes nüüd istub poisi selja peal. Ta sõtkub noaga poissi selga. Kui ta on jõudnud poissi vähemalt neli korda noaga selga lüüa läheb noatera pooleks. Khaled haarab seejärel poisi pea ja kisub selle poisi selja taha.

Ta tunneb kohutavat viha moonutatud poisi vastu; poisi kes ohustab demokraatiat; poisi kes tapab kaitsetuid väikesi lapsi, ta teab, et poisi peab lömastama nagu putuka. Seejärel otsustab ta mida teha. “Ma tapan ta”. Sõnad lainetavad läbi ta pea, kui ta virutab selle mis noast järel on läbi poisi.

Rahul olles, et ta on ühiskonna vabastanud ühest rasistist tõuseb poiss kiiresti üles. Veri mis katab ta käsi on ikka veel soe. Ta vaatab ringi ja hüüab teistele, et keegi pole teda näinud. Seejärel jookseb ta minema, vend järel. Ülejäänud jõuguliikmed kaovad igaüks oma suunas. “Hävita rasism”, karjub keegi pimedusse.

Aga Khaled Odehit on nähtud. Rootsi tüdruk kes enne mööda läks jookseb laiba juurde, pisarad silmas. Poiss üritab pead tõusta aga ei saa. Tema riided on kaetud verega mis on peatamatult välja pursanud tema kaelaveenist. Ta üritab õhku ahmida, tema suust kostab viiksuv hääl, kui tema pea uuesti külma tiiki vajub. Elu voolab Daniel Wretströmist välja kui tüdruk meeleheitlikult teda päästa üritab.

Kui Daniel elas jagas ta oma rõõmsat meelt kõigiga. Perekond ja sõbrad kirjeldasid teda kui kaasatundliku, sõbraliku ja väga armastatud inimesena. Tuli tema silmis kustutati kui ta oli ainult seitseteist aastat vana, terve elu alles ees. Mu poeg Daniel oli rahulik ja ülimeeldiv poiss, kellel tuluke alati silmis, ütles tema ema meile. Ta rõõmustas elu oma huumori ja trikkidega. Alati ei paistnud päike tema elus aga kõik mured mis me omavahel jagasime viis meid ainult rohkem kokku. Ta leidis rahu vaikuses, ja ta suutis istuda tundide kaupa oma paadis lihtsalt vaikuses. Ma õppisin kiiresti, et Danielit ei tohi kalastustarbete poodidesse saata kuna teda oli sealt pärast võimatu minema viia. Talle meeldis kalu püüda, tüdrukutega kohtuda, trumme mängida ja perekonnaga olla. Minu silmes oli ta väga meeldiv poiss kelle üle ma väga uhke olin. Kui meil tekkis probleeme olid sõnad “Palun vabandust” väga tähtsad. Ta ütles sageli “Ema, ma armastan sind.” Ja tema sõprade juuresolek ei pannud teda üldsegi häbenema. Daniel oli poiss kes sageli avaldas muljet oma uute sõprade ringis ja ta võitis paljude inimeste südamed. Iga kord kui ma vaatan oma köögiaknast välja ja vaatan Danieli väikese maja poole, näen ma musta akent, tuled on kustunud, ja ma mõtlen, miks nad sind tapsid?

Juriidililisi tagajärke kirjeldati nagu naljategemist, kui kohtunikud ja prokurörid kirjeldasid Danielit nagu lindpriid ilma igasuguste õigusteta. Mõrvar, Khaled Odeh, saadeti suletud uste taha psühhiaatriakliinikusse kuna kohus leidis, et tapja ei olnud vaimselt terve kui ta mõrva sooritas. Kui selline kohus määratakse juhtub sageli, et tapja sageli umbes aasta pärast jälle terveks määratakse ja lahti lastakse. Ainult kuus tema kaaslastest sattusid kohtu alla. Kolm nendest said trahviks nelikümmend nädalat trahvitööd kohalikus linnas sotsiaalabi ülevaatuse all. Kaks ülejäänut pidid maksma 1800 Rootsi krooni (umbes 200 Euros) trahvi ja üks nendest lahti lihtsalt vabaks, kuid pidi samuti maksma 1800 krooni trahvi. Kas ühe Rootsi poisi elu on väärt nii vähe? Vähem kui trahv kiiruse ületamise eest?

Sa ei ole üldsegi üksi kes soovid päästa ühiskonda vandalismist ja brutaalsuset. Et mäletada neid rootsi kodanikke, kelle verd on valatud altaritel, elusalt, on asustatud iga-aastane marss, selle mõrva kuupäeva meeldetuletuseks. Aastal 2001, võtsid 1400 demonstranti osa marsist, et protesteerida kasvava viha rootslaste vastu. Kõige vähem mis me teha saame on sellest marsist osa võtta ja protesteerida selle kasvava viha vastu. Kõik kes on välismaalaste poolt suunatud viha vastu on teretulnud!

Nii, et tõuseme kõik ja pühitseme Daniel Wretström Salemis aastal 2002!

Marss see aasta peetakse seitsmendal detsembril kell 16.00.
Kui te soovite rohkem informatisiooni, mailige aadressil: kontakt



Read the article about the memorial march for Daniel Wretström in Salem 2002 [ Click here ]

Watch video footage from the memorial march for Daniel Wretström in Salem 2002 [ Click here ]

"Daniel Wretströms eftermäle" är en minnesskiva tillägnad Daniel där en del av vinsten går till Salemfonden. Beställ skivan från Nordiska förlaget.

En av låtarna på skivan spelades även på minnesstunden för Daniel som hölls en vecka efter mordet. Låten, som heter Till minne av Daniel Wretström, kan du lyssna på genom att [ klicka här ]

Om ni vill länka till Salemfonden, använd då gärna någon av våra banners som du kan hitta genom att [ klicka här ]

 


 

Sitemap